Author Archive

03. kuni 06. septembrini 2012 toimub Tallinnas rahvusvaheline protsessijuhtimise konverents. Harukordne üritus saab Tallinnas teoks tänu Tartu Ülikooli professori Marlon Dumas eestvedamisele.

Selle ürituse raames toimub 05. septembril protsessijuhtimist ja kvaliteedijuhtimist seostav sessioon.

Tõnu Hein tutvustab konverentsil kvaliteedijuhtimise erisusi Soome ja Eesti mehhatroonika valdkonna ettevõtetes. Põhjalik uuring mehhatroonika ettevõtete käitumismustrite kohta koostati eelmisel aastal. (Uuringu tulemustega saab tutvuda siin.)

Konverentsi kohta lisainfo: http://bpm2012.ut.ee/pmxqm/

 

 
10. august 2012 Määratlemata | 0 kommentaari
 
 

HeiVäl Consulting aitas Keskkonnaministeeriumi tellimusel ajavahemikul 16.04.2012 kuni 15.06.2012 koostada Cleantech Estonial
tulevase Tööstusheite seaduse mõjude hindamise analüüsi.

Eesmärgiks oli selgitada välja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) õigeaegse ning puudusteta ülevõtmisega Eesti Vabariigi keskkonnaõigusesse kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud.

Uuringu läbiviimise tulemusel võib kokkuvõtvalt öelda, et Tööstusheite seaduse kehtestamine ilma erisuste rakendamiseta toob endaga kaasa Eestis olulise ettevõtluskeskkonna halvenemise, mis väljendub:
• ettevõtete majandusnäitajate halvenemises ja
• töökoormuse suurenemises.

Tööstusheite seaduse kehtestamine mõjutab tööstusettevõtteid selliselt, et seitsmeaastase perioodi vältel võib prognoosida majandusliku mõju suuruseks ca 2,74 mld eurot. Suurim mõju on põllumajandustootjatele (668 mln eurot) ja põlevkivi töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele (653 mln eurot). Teise suurema grupi moodustavad keemiatööstuse (504 mln eurot), elektri ja soojuse tootmise (422 mln eurot) ning jäätmekäitluse (407 mln eurot) ettevõtted. Teistes valdkondades on keskkonnanõuete karmistumisega seonduv kulu märkimisväärselt väiksem.

Seega võttes arvesse tasakaalustatud keskkonna- ja majandusmõjusid ilmnes uuringu tulemusel, et parimaks stsenaariumiks on, kui Eesti Vabariigi Valitsus taotleb Euroopa Komisjonilt tulenevalt tööstuse piirkondlikust eripärast eritingimusi.
Tööstusheite seadusele kehtestamisele eelneval perioodil ja hiljem on vajalik viia läbi teavituskampaaniad, mis aitavad kohalikel ettevõtjatel paremini mõista kaasnevaid piiranguid ning nendega kohanemise võimalusi.
Uuringu tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda siin.

 

 
9. august 2012 Määratlemata | 0 kommentaari
 
 

Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome ettevõtete ärilised sidemed on viimasel ajal üha tihenenud. Mehhatroonika valdkonna arengut toetavad Soomes Koneteknologiakeskus Turku OY ja Eestis IMECC OÜ. Mõlema riigi ettevõtete vajaduste selgitamiseks ja keskuste töö koordineerimiseks uuris HeiVäl Consulting 15 Põhja-Eesti ning 15 Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna ettevõtet.

Kaardistasime ja analüüsisime ettevõtete:
• turgusid ja tooteid,
• tehnoloogilist võimekust,
• teadus- ja arendustööalast võimekust,
• kvaliteedijuhtimise korraldust ja
• kogemusi klastrialases koostöös osalemises.

Uuringu tulemusena ilmnes:
Eesti ettevõtete tegutsemispõhimõtteid võib võrrelda üksiku orava käitumisega (vt joonis 1). Nad on paindlikud ja teevad palju muudatusi, kuid võrreldes Soome kolleegidega on vähem koostööaltid ja seega ka tootearendus toimub põhiliselt oma organisatsiooni sees.

Soome ettevõtted tegutsevad nagu grupp lõvisid (vt joonis 1). Fokusseeruvad suurklientidele, teevad nendega ja teiste partneritega koostööd, mõõdavad palju tehnilisi parameetreid tootmisprotsessi käigus, mitte hiljem täiendava tegevusena. Samuti keskendutakse müügile ja klienditeenindusele ning suudetakse müüa ka Euroopast kaugemale. See võimaldab Soome ettevõtetel stabiilsemalt töötada.

Orav ja lovid
Joonis 1. Eesti ja Soome ettevõtete paindlikkuse ning koostöövalmiduse võrdlus.
Uuringu tulemustest lähtuvalt:
Soovitused Eesti ettevõtetele:
• Erineva koostöö kogemus on väike, oleks vaja vastavat koolitust ja motivatsiooniskeeme.
• Suunata kliendifookus senisest enam suurettevõtetele ja arendada oma tegevust nende vajadustest lähtuvalt, samuti arendada margitruudust.
• Leida koostöövorm, mille abil rakendada tegevuskeskset mõõtmist ja suurendada tootmise täpsusklassi.

Soovitused Soome ettevõtetele:
• Turundus väljaspool Euroopat on alanud, kuid pole veel jõudnud märgatavate tulemusteni.
• Uurida paindlikkuse taset ja olulisust klientidele ning koostada ettevõttepõhine rakenduskava.
• Kaasata Eesti ettevõtteid Soome võrgustikesse ja koostööalgatustesse.

Soovitused kahe riigi koostöö arendamisele:
• Kahe riigi koostöös oleks turundus väljaspool Euroopat odavam ja tulemuslikum.
• Kuna Eesti ja Soome klientide tegevusvaldkonnad on erinevad, siis võiks analüüsida täiendava ristmüügi võimalusi olemasolevatele klientidele aparaaditööstuse, autotööstuse jm. valdkondades.
• Kaardistada klientide tagasiside ja koostada selle põhjal individuaalsed ja gruppide plaanid.
• Kaardistada sisseostu vajadused ja arendada omavahelist müüki.
• Eestisse rajatav keskus (www.imecc.ee) motiveeriks koostööd alustama ja tugevdaks mõlema maa ettevõtete võimekust suurklientide segmendis.
Uuring viidi läbi INTERREG IVA projekti “INNOREG – Uudsete äristruktuuride arendamine konkurentsivõime tagamiseks” raames. Tellijaks oli Tallinna Ettevõtlusamet.

Uuringu tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda siin.

 

 

 
29. juuni 2012 Määratlemata | 0 kommentaari
 
 

Avalduste saatmise tähtaeg on 14.09.2012.

 

Kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkurssi korraldab Eesti Kvaliteediühing koostöös HeiVäl Consultinguga.

Kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkurss pakub võimalust Soome, Rootsi ja Läti ettevõtetega mõõtu võtta innovaatiliste arendustegevuste ja uute arendus-, juhtimis- või tooteideede vallas.

Kvaliteediinnovatsiooni auhind on tunnustus organisatsioonile, kes on toonud turule uuendusliku toote, teenuse või ärimudeli, mis on jõudnud ka majandusliku eduni. Innovatsioon võib olla näiteks järgmises vormis:

1. uus info, oskus, tehnoloogia;
2. uus toode, tehniline lahendus, tootmise või teenindamise protsess;
3. uus teenus, uus disain või bränd;
4. uus ärimudel, tegevuskontseptsioon, väärtusahel, võrgustik;
5. uus töömeetod, organisatsiooni või juhtimise mudel;
6. uuel moel loodud avalik teenus.
7. potentsiaalne innovatsioon on idee või leiutis, mis ootab elluviimiseks näiteks rahastamisotsust.

Konkurss toimub seitsmes kategoorias:

• Suurettevõtted (osalustasu 400 €)
• Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (osalustasu 150 €)
• Mikroettevõtted (osalustasu 0 €)
• Avalik sektor ja mittetulundusühendused (osalustasu 250 €)
• Potentsiaalne innovatsioon (suurettevõtted 400 €, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted 150 €, avalik sektor ja mittetulundusühendused 250 €, mikroettevõtted 0 €)
UUS! Vastutustundlik innovatsioon (suurettevõtted 400 €, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted 150 €, avalik sektor ja mittetulundusühendused 250 €, mikroettevõtted 0 €)
UUS! Vastutustundlik potentsiaalne innovatsioon (suurettevõtted 400 €, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted 150 €, avalik sektor ja mittetulundusühendused 250 €, mikroettevõtted 0 €)

Kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkursi eesmärk on suurendada Eestis tehtavate innovaatiliste lahenduste arvu ja tõsta nende taset, samuti võrrelda oma taset Soome, Rootsi ja Läti vastavate organisatsioonidega. Kvaliteediinnovatsiooni auhinna taotlemiseks tuleb täita uut toodet või teenust kirjeldav lühike ankeet. Kõik taotlejad saavad ekspertidelt tagasiside. Auhinna nominente tutvustatakse nii Eesti kui ka Soome, Rootsi ja Läti meedias.

 
Kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkursi ankeedid ja hindamiskriteeriumid:

1. Kvaliteediinnovatsiooni auhinna 2012 konkursi ankeet

2. Vastutustundliku innovatsiooni auhinna 2012 konkursi ankeet

3. Kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkursi hindamiskriteeriumid

4. Vastutustundliku innovatsiooni auhinna konkursi hindamiskriteeriumid

 
Rohkem infot:

Tõnu Hein
tel: +372 509 4004
e-post: tonu.hein@heival.ee

Eesti Kvaliteediühing
kodulehekülg: www.eaq.ee
e-post: inno@eaq.ee.

 

 

 
25. juuni 2012 Määratlemata | 0 kommentaari
 
 

HeiVäl Consulting viis Tallinna Ettevõtlusameti tellimusel perioodil 2012. aasta jaanuar kuni aprill INTERREG IVA projekti “INNOREG – Uudsete äristruktuuride arendamine konkurentsivõime tagamiseks” raames läbi uuringu: “Mehhatroonika valdkonna inimressursi võtmekompetentse ning nende arendamisvõimalusi sisaldav analüüs”. Käesoleva uuringu läbiviimine oli ajendatud tarvidusest selgitada välja Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna ettevõtete vajadused tootmistöötajate kompetentsuse tõstmise osas.
Uuringu käigus küsitlesime viit (5) Põhja-Eesti ja viit (5) Lõuna-Soome mehhatroonika valdkonna ettevõtet ning kaht (2) Põhja-Eesti haridusasutust. Kaardistasime mehhatroonika valdkonna kompetentside osas ettevõtete vajadused ja haridusasutuste poolt pakutava täna ning (prognoosid) kolme kuni viie aasta pärast.

Uuringu tulemusena ilmnes, et ettevõtete soovid ja haridusasutuste pakkumine pole kooskõlas:
• Ettevõtted peavad paljusid kompetentse sisekoolitustega üle õpetama.
• Ettevõtted soovivad 3-5 aasta pärast firmadepoolse töötajate väljaõppe mahu vähenemist 31% ning haridusasutuste poolt saadava koolituse osakaalu tõusu 52 %.
• Haridusasutused arvavad, et õpetatakse kõiki kompetentse piisavalt.
Uuringu tulemustest lähtudes soovitame:
• Korraldada iga-aastaselt mehhatroonika valdkonna ettevõtete ja koolide “ümarlaudu”, et saada parem ülevaade tööturu tänastest ja homsetest vajadustest.
• Kaaluda n.ö. “garantiiremondi” süsteemi rakendamise võimalust. Antud kokkuleppe puhul teeks õppeasutus näiteks aasta jooksul peale diplomi/tunnistuse väljastamist tööandja soovil soodustingimustel täiendkoolitusi, kui lõpetanul ei piisa kompetentse vastaval tasemel töötamiseks. See süsteem oleks väga kasulik ka haridusasutustele kuna annaks operatiivselt tagasisidet. Garantiiremondi süsteemi reaalseks toimimiseks tuleb luua motivatsioonisüsteem nii haridusasutustele kui ka ettevõtetele.
• Kaasata ettevõtted õppekavade väljatöötamisse tunduvalt aktiivsemalt ja seda juba põhikooli lõpuklassi tasemest alates.
• Käesolev uuring jõudis ameti tasemele. Samas ettevõtet huvitab iga antud ametis töötaja pädevus. Seega võiks ettevõtetele pakkuda keskkonda, kus kaardistatakse iga töötaja koolitusvajadusi, samas saaks näha valdkonna teiste ettevõtete kompetentside üldist taset. Ettevõtete ametialaste kompetentside kaardistamise võiks teostada haridusasutused ja seda perioodiliselt ning õppetöö raames. Sellest tekiks õppekavade arendamiseks vajalik vahetu tagasiside haridusasutustele.
• Haridusasutused võiks korraldada lisaks kompetentside kaardistamisele ka lõpetanute tasemega rahulolu-uuringut ettevõtete hulgas. Uuringut võiks korraldada igal aastal või üle aasta.
• Võimalusel viia kompetentside tänase olemasolu ja tuleviku vajaduse uuring läbi lisaks mehhatroonikale ka teistes õppeasutustele ja ettevõtetele olulistes valdkondades.

 

Uuringu tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda siin.

 

 

 
7. juuni 2012 Määratlemata | 0 kommentaari